Kuna Hanna Lotta oli täna natukene tervem ja juba ammu soov veidi värsket õhku hingata, võtsime sammud surnuaia poole. Ja kuna eile toodi meile hoida ka Nuustik, siis temagi tuli kaasa. Hannale võtsime kelgu kaasa, aga kuna emmel tuli väike idee, siis kokkuvõttes oli hoopis Nuustik see, kes Hannat ja kelku vedas ja seda suurima rõõmuga. Hanna ise sealjuures kilkas, naeris, säras rõõmust.