Täna oli meil Lottaga üks suht ideaalsemaid päevi. Hommikul ärkas Lotta muidugi suts enne kella kaheksat ja askeldas natukene oma puzzledega. Kui aga enam ei viitsinud, siis tuli pooleldi tukastava emme otsa turnima, et kõik maast püsti saaks. Söödud ning riides asusime kotid pakituna käruga teise Mustamäe tee otsa jalutama. Sest oli ju reede kätte jõudnud, mida Lotta pikisilmi oodanud oli. Emme lubas teisipäeva hommikul, et reedel lähme hobuseid vaatama. Ja Lotta järsult suurenenud huvi hobuste vastu tõusis pärast seda, kui ühest kaltsukast eurose dvd (Dreamer) olime soetanud ja õhtul filmi ka üle vaadanud. Igatahes saime teepeal veel Löwenruh'i pargis lõvi ja parte uudistada.
Jõudes lõpuks aga hipodroomile, oli Lotta näos nii siiras rõõm - 'näe, ongi hobused' ja 'samasugused nagu filmis'. :) Uudistasime siis natuke ringi kõrval nende treeninguid ja siis liikusime tahapoole tallide ja aedikute poole. Ma ei teadnudki, et neid seal taga nii palju on ja Lottale oli see muidugi veel suurem üllatus. Pai sai ka teha mõnele hobusele, Lotta muidugi tegi ka ühele hobusele mitu korda pai. Ja nii see aeg seal möödus. Suht parim elamus üle pika aja ja nii ehe.
Peale hobuseid jäi Lotta kärus magama, emme tegi jalalihastele veidi trenni ja siis maandusime juba kodu mänguväljakul, kus Lotta pärast kahetunnist magamist rõõmuga uuesti tegutsema hakkas. Korraks tuppa - sööma, riideid vahetama - ja siis kohe edasi onu Lennartiga Rannamõisa. Samal ajal, kui emme ja onu Lennart natuke tegutsesid, müttasid Lotta ja Nuustik isepäi ringi. Aeg läks puutoikaga ojas õngitsedes, kive ojja visates, märtsikellukesi korjates, puulatil kiikudes ja palju muud tehes. Ühesõnaga oli väga tore päev, mis lõpes sellega, et emme luges ööjutuks Lärmisepa tänava lastest jutu - Lotal on mannetu päev.
