Sõitsime siis bussidega ja trollidega ja õiges peatuses väljudes teadvustasin enesele rahulolevalt, et kõik peale meie suunduvad loomaaia asemel suurde kaubanduskeskusesse. Ja sellest sain mina jõudu juurde ja väsimus kadus, sest mulle meenus, kui mõnus oli eelmisel talvel loomaaias käia - VIP'ina privaatloomaaias. Hanna Lottal polnud väsimusest jälgegi enam, elevus kasvas iga minutiga, mil pidime foori taga lubavat tuld ootama. Enamus loomi-linde olid peidus või soojas toas, aga sealt tuleb ka talvekülaskäigu teistmoodi mõnu. Soojas ja hubases troopikamajas olime võib-olla isegi tund aega - jälgisime šimpansite tegemisi ja kalu, krokodille. Kuna Hanna Lotta on peale kinos nähtud Nemo 3D filmi ka suur kalade huviline ja sõber, siis mängisime ka ülesotsimismängu ja lugesime kalu, siilikuid. Ja muidugi pidi emme kõikide kalade-loomade-krokodillide eluloo-kohtade ja liigi tutvustused väikesele huvilisele ettelugema ja seletama. See on üks hetk, kus ei suuda ära imestada, kui suure teadmishuviga lapsed ja kui targad nad tegelikult on või kui hea mälu ja loogika neil on. Kahju kohe, et suurtes inimestes Väike Prints kaob.
Esimest korda saime Lottaga ka amuuri leopardide tegemisi jälgida, sest väljas oli lausa kolm tükki ja tagumises puuris luusis veel neljaski. Istusime ja lamasime, püherdasime ja nautisime seda vaatemängu. Ja terve pooletunni või rohkemagi jooksul ei seganud meid mitte ükski inimolend. Super! Tunne oligi, et oleme vaid meie kahekesi, kolm kassikest ja meie vaheline klaas, mis ei seganud meil suhtlemast ja mängimast üksteisega.
Elevandimajas otsisime 'sportliku hiirt', keda seekord ei olnud ning lugesime teised hiired üle - ca 29tk (+ kindlasti veel rohkemgi) üksteiseotsas-kõrval-all kuhjas. Uurisime usse-madusid, lugesime huvitavaid tahvleid ninasarvike kohta ja muidugi vaatasime kahe elevandi tegemisi. Kümme minutit peale sulgemiskellaaega jätsime Lottaga viisakalt kahe talitajaga, kes tulid maja kinni panema, hüvasti ja sammusime minekule.
Suure korstna ja Õismäe poole. Rääkisime just korstnatest ja loojuvast päikesest, pilvedest. Järsku tuli mulle meelde üks tuttav, kelle ka neljane poiss tegi ühel kargel päeval loogilise järelduse, et korstnad teevadki pilvi. Arvan, et täna oli just samasugune ilm - külmus ja toss korstnast moodustas pilvede taustal hajuvaid kogumeid. Küsisin siis puhtsportlikust huvist Lottalt, et kust pilved tulevad. Lotta ei teadnud. Küsisin siis, et kas äkki korstnast tulevadki pilved.. Lotta hakkas naerma ja ütles, vaadates pisut etteheitvalt mulle oma naerusilmadega otsa, 'Noo, ei tule juu. Sealt tuleb suits ju!'. Säh sulle!
Nüüd naudime kodus sooja pliidi ees ja diivanil pilte ja videosid külmast väljasõidust. Hea on! ;)
amuuri leopard ja HL
