Päevad on suht kiiresti möödunud - kas siis emme juures tööl lastega mängides, vabaõhumuuseumis kontserdil käies või hoopis tädi Paula lõpetamisel käies, kiikudes ja muud huvitavat linnas, kodus, järve ääres tehtud!

Oleme Hanna ja Mammiga nüüd rattaga sõitmas käinud.. viimati siis kusagil seal Kiili-Luige poolt uute majade rajoonist tagasi sõites oli Lottal mu taga korralik monooog. :D

HL: 'Hanna sõida õvasti ära .. järsku Mammi, ei lole .. Hanna puu taha peitu emme oos'

LASTEKAITSEPÄEVA KÄIGUD

Estimesel juunil alustasime siis loomaaia külastusega (peamiselt küll lasteloomaaia pärast, mis avati) ning kohtasime puhtjuhuslikult sealsamas Õismäel vanaisa, kes Rannamõisa poole rattaga suubumas oli.. ehk siis veel üks loomaaia huviline seltsiks kaasa. Pärast kahetunnilist loomade imetlemist, paitamist ja kõditamist liikusime tagasi auto juurde, et botaanikaaia poole liikuda, sest piknikukraam ju ootas juba. Piknikut segas natuke liiga agar muruniitja, mille lähenedes Lotta kohe sülle jooksis ja 'koju,koju,koju' hakkas paluma. Niisiis seadsime sammud tulpide, iiriste, sirelite, ojade ja muude puude-taimede riiki. Sirelid olid küll vapustavalt ilusad ja hea lõhnaga ning Hanna Lotta nautis ka väga nende vahel murul jooksmist, peitust jms. :) Päikesest väsinud jahutasime vahepeal jalgu ka ojas, kuid tagasiteel koju tuli mõte ka Pirita rannast läbi astuda, et veidi veel jahutada. Onu Lennart ja Anu olid mõistagi ka rannas (võrkpall ja päike ju ikkagi) ning Hanna suutis ka ülepea vette joosta, et siis pool minutit hiljem märjalt-paljalt liivale kõhuli viskuda.
H: 'Hanna, mis sa teed?'
HL: 'mõnulen' (väga endaga rahulolev naer)
Kõhuli liivaingel Hanna Lotta versioonis.
Ehk siis sai sel aastal Hanna Lotta enne mind meres käidud.. isegi enne issit, kes käis küll samas päeval jões.. aga siiski, HL oli ju meres, mis palju külmem (märkuseks: ilm oli ikka kohutavalt palav ja kuivad riided oli ka kohe võtta, niiet haigeks ei jäänud keegi meist). Õhesõnaga täitsa tore päev see esimene juuni. :)